Tallinna börsi First Northil noteeritud ettevõtetest võiks minu tähelepanu püüda vaid mõni üksik, ülejäänud jäävad oma kahjumlikkuse tõttu aga vähemal või rohkemal määral minu radarilt kõrvale.

Kuivõrd First Northi ettevõtetest enamik on oma poolaasta tulemused investoritele läkitanud, otsustasin heita alternatiivturule sügavama pilgu, et saada aru, kas seal võiks leiduda mõni lootustandev investeerimisidee.

First Northil noteeritud firmad ei esita oma majandustulemusi mitte kvartaalselt nagu põhinimekiri, vaid kaks korda aastas, nii on ka nende tegevust keerulisem seirata. Siiski on seal noteeritud, tüüpiliselt kasvufaasis olevate idufirmade puhul minul vaid üks põhiline kriteerium, mis peab hügieenifaktorina täidetud olema enne, kui praegusel ajal üldse firmat edasi analüüsin. Ettevõte peab teenima kasumit või vähemasti selle poole jõudsalt liikuma.

Kasum on tähtis, sest ainult see võimaldab vähendada kasvu rahastamisel sõltuvust küllaltki kulukast võõrkapitalist. Samuti kahaneb kasumlikel ettevõtetel risk, et laenukapitali puhul kallinevad intressikulud tulevikus veelgi või omakapitali tuleb kaasata niivõrd madalalt hinnatasemelt ja mahus, mis lahjendab olemasolevate aktsionäride osalust. Rääkimata olukordadest, kus kapital ei pruugi üleüldse saadaval olla ning ettevõtte varud ammenduvad ja seeläbi tegevus kas lõpeb, pidurdub või pannakse pausile.

Loomulikult lisab ettevõttele minu silmis boonuspunkte ka see, kui kasumlikkuse suurendamise kõrval, mis tähendab üldjuhul väiksemaid investeeringuid, suudetakse endiselt edasi kasvada.

Enamik radarilt väljas

Niisiis võtsin erilise luubi alla Eesti päritolu First Northi ettevõtted ja esimesena hakkab silma, et valdaval osal firmadest pole minu radarile asja. Enamik on jätkuvalt kahjumis, kuigi käibed üldjuhul endiselt kasvavad. Veel mõni aasta tagasi IPOdroomi aegu paistnuks see ka igati normaalne välja, täna on aga selge, et kasvu rahastamine võõrkapitalist maksab – rahale on tekkinud hind ning sõltuvus võõrkapitalist on omandanud seega hoopis uue tähenduse.

Tõsi, sellistel kahjumlikel ettevõtetel nagu Airobot, Bercman Technologies, Hagen Bikes, Punktid, Robus Group ja Saunum on sees vähemalt õige suund. Nende kahjum võrreldes eelmise aasta esimese poolaastaga on tänavu esimesel kuuel kuul vähenenud. Hagen Bikes väljendab siiski aga just praegu vajadust uue kapitali järele, avatud on võimalus nende uute aktsiate märkimiseks.

Suurimate murelastena paistavad aga silma Grab2Go, Clevon ja J. Molner. Esimene neist teenis esimesel poolaastal vaid 278 eurot käivet, kuid kahjum on seejuures 51 protsenti suurenenud. Clevon on näidanud küll korralikku kasvu, kuid seda ka kahjumi olulise, 348protsendilise süvenemise toel. Selle ettevõtte puhul teame ka seda, et sõltuvus võõrkapitalist on niivõrd suur, et seda ei ole võimalik First Northilt kaasata ning seetõttu plaanitakse sealt hoopiski lahkuda. Praegu on käimas ka pakkumine, mis peaks seda sammu soodustama.

J. Molneri puhul pole aga kasvu näha ning ka kahjum süveneb. Lisaks ei oska ma midagi arvata Elmo Rendist, kellel on aruanne siiani ainsana esitamata. Nad lubavad seda teha hiljemalt 20. oktoobril, kuid kuna aruande esitamist on varem edasi lükatud, kõnnin ma ettevõttest kui potentsiaalsest investeeringust kaarega mööda seni, kuni mind on numbritega vastupidises veendud.

Mõned pärlid

Siiski leiab First Northilt ka mõne eduloo. Näiteks tegi väga tugevad poolaasta tulemused automüügi tarkvara pakkuv Modera, kes veel eelmisel aastal oli enam kui 300 000 euroga kahjumis, kuid jõudis selle aasta esimesel kuuel kuul kasumisse. Seejuures on müügitulusid kasvatud poole aastaga kolmveerandi võrra, üheksa kuuga poole võrra. Tundub firma, mida ka edaspidi radaril hoida.

Teisena paistab First Northil silma SMS-teenust pakkuv TextMagic, kes on samuti kasumis, tõsi, kasum on selle aasta esimesel kuuel kuul olnud 39 protsenti väiksem kui aasta tagasi samal ajal.

IPO hinnast kõrgemal kaupleb praeguse seisuga ainult Saunum, mis maksab praegu First Northil 6,12 eurot ja mille aktsiat sai esimest korda märkida 2,84 euroga. TextMagicu IPO hind oli 5 eurot ja täna tuleb börsil selle eest välja käia 7 eurot. Modera aktsia on aga langenud märkimishinnast, 6,6 eurost allapoole, 4,43 euroni.

Investeerimisotsuse tegemisel pean aga vaatama ka oma portfelli üldist koosseisu ning kuna see on juba niigi kasvuaktsiate poole kaldu – moodustab ju ainuüksi Microsoft sellest suurima positsiooni, siis ma hetkel kodubörsilt täiendavat kasvu otsimas ei ole ja ostumõtteid ei mõlguta. Küll võin aga lubada, et hoian First Northi jätkuvalt oma huviorbiidis.

Loe pikemalt Äripäevast: https://www.aripaev.ee/investor-toomas/2023/10/11/uksikutest-parlitest-tugeva-miinuseni-kasvulood-mida-noppida-first-northilt

The post Tugevast miinusest üksikute pärliteni – kasvulood, mida noppida First Northilt appeared first on Modera.

Neljapäev oli Tallinna börsil positiivne kauplemispäev, indeks OMXTGI kerkis 3303 tehingu ja 1 457 495 euro suuruse käibe juures 0,45 protsenti, 1881,07 punktini.

Enim käivet tegi LHV Group, mille aktsia hind tõusis 534 tehingu ja 419 600 euro suuruse käibega 1,38 protsenti, 3,675 euroni.

LHV Group teatas neljapäeva hommikul, et tõstis tänavuse kasumiprognoosi 140 miljoni euroni. Veebruaris prognoosis grupp kasumiks veel 108 miljonit eurot. Eeldatavad tulud tõusid aasta algul prognoositud 270,4 miljonilt eurolt 299,7 miljoni euroni.

Käibelt teine oli Enefit Green, mille aktsiatega tehti 630 tehingut 399 300 euro väärtuses. Nimetuse hind langes 0,72 protsenti ehk 4,16 eurole, olles sellega ühtlasi päeva suurim langeja börsi põhinimekirjas.

Kõige suuremat tõusu – 9,95 protsenti ehk 4,75 euroni – nägi Modera. First North alternatiivnimekirjas kaupleva väärtpaberiga tehti päeva jooksul 107 tehingut 24 600 euro väärtuses.

Modera teatas neljapäeva hommikul, et kasvatas tänavu esimese poolaasta tulusid 63 protsenti pea 1,2 miljoni euroni. Samal ajal pööras ettevõte möödunud aasta esimese kuue kuu 306 700-eurose kahjumi 21 700-euroseks kasumiks.

Tallink Grupp liikus aga nädala eelviimasel kauplemispäeval 653 tehingu ja 319 000-eurose käibega 1,84 protsenti ülespoole ja sulgus 0,72 eurol. Nimetus oli neljapäeval börsi põhinimekirja suurim tõusja.

Tallink Grupp teatas neljapäeva hommikul börsile, et ettevõtte suurim aktsionär AS Infortar omandas sel nädalal 710 000 euro eest Tallink Grupi aktsiaid. Praeguse seisuga kuulub Infortarile 41,17 protsenti Tallink Grupi aktsiatest.

Kõige rohkem kukkus aga First North nimekirjas kauplev Clevon, mis liikus 5,91 protsenti allapoole, 0,414 eurole. Börsilt lahkuda sooviva ettevõtte aktsiaga tehti päeva jooksul 27 tehingut ja veid enam kui 700 eurot käivet.

Tallinna börsi sulgemishinnad, muutused võrreldes eelmise kauplemispäevaga, tehingute arv ja käive eurodes:

Loe originaaluudist ja vaata börsi sulgemishindu siit

The post TALLINNA BÖRS ⟩ Suure tõusu tegi täna häid tulemusi näidanud Modera appeared first on Modera.

2023. aasta esimese poolaastal kasvatas Modera müügitulu 63% ning ettevõtte jõudis kasumisse.

Modera tulud kasvasid tänavu esimesel poolaastal võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ulatudes 1,15 miljoni euroni. Modera on viimased 2,5 aastat suutnud järjepanu aastas kasvada kasvada enam kui poole võrra.

„Kasvu taga on aastatepikkune töö klientidega ja tootearendusega, mis hakkab nüüd tulemust tooma. Esimesel poolaastal andis meie kasumlikkuse saavutamisele vajaliku tõuke mullu sõlmitud koostööleping autotehasega, mille projektitulud hakkasid realiseeruma. Samuti näitab 2023. aasta esimese poole tugev kasv valitud strateegia õigsust,“ ütles Modera juhatuse esimees Raido Toonekurg ning lisas, et märkimisväärseks teeb tulemus asjaolu, et seda kõike on saavutatud väga turbulentses majandusolukorras ning kasumisse jõudmine on väga oluline sõnum meie aktsionäridele, klientidele, töötajatele ja koostööpartneritele.

Toonekurg lisas, et märkimisväärne on kasv ka uutel turgudelt ning praeguseks laekub ettevõttele tulu juba 15 riigist. „Selline lai jaotus regioonide lõikes annab kindlust tulevikuks kuna meie tulu on geograafiliselt hajutatud,“ ütles ta.

Modera eristub enamikest Eestis tegutsevatest tarkvaraettevõtetest, kuna omatakse Eestis välja töötatud ja arendatavat toodet, millel on üle 2 000 ärikasutaja rohkem kui 15 riigis. Märkimisväärne on ka loodud integratsioonide arv erinevate automüügiportaalide, kindlustusseltside ja finantsasutustega nii Baltikumis kui väljaspool Balti riike. Loodud integratsioonide arvuks on 40 ja see kasvab jooksvalt.

Kõige suurem osa ettevõtte tegevusest on endiselt arendustegevus, mida kapitaliseeritakse. Ettevõte vaba rahavoog (free cash flow) on seetõttu negatiivne ning ettevõtte väärtus seisneb tulevikus teenitavate litsentsitasude potentsiaalis. Nagu tooteliinide tutvustuses mainitud, klientide eluiga on pikk ja potentsiaal müüa toodet edukalt paljudel turgudel on kõrge.

Olemasolevaid kliente on ettevõte teenindanud esimesel poolaastal kasumlikult. Kasumisse jõudmine on väga oluline sõnum meie aktsionäridele, klientidele, töötajatele ja koostööpartneritele. Sellega oleme tõestanud meie ettevõtte jätkusuutlikust ning oma meeskonna tugevust. Tulemuse teeb märkimisväärseks väga turbulentne situatsioon majanduses. Samuti näitab esimese poolaasta tugev tulemus meie valitud strateegia õigsust, kus oleme kasvanud oma plaanide kohaselt.

Originaaluudis siin

The post Modera kasvatas müügitulu ja jõudis kasumisse appeared first on Modera.

Head tulemused panid investoreid huvi tundma autode müügile suunatud kliendihaldustarkvara pakkuva ettevõtte Modera vastu, mille aktsia läks täna tõusuteele.

Tallinna börsi põhinimekirja käive oli täna ligi 1,42 miljonit eurot. Kogu Balti börsilt kõige suurema kauplemiskäibega väärtpaber oli Ignitis Grupe (681 972 eurot). Talle järgneb LHV Group (419 596 eurot), kes päeva teises pooles näitas ka märgatavat tõusu lõpetades päeva 3,675 eurose hinna juures, tõustes täna kokku 1,38%. Kõige enam tehinguid on tehtud Tallink Grupiga (653 tehingut).

Kogu Balti börsilt on täna märkimisväärset kasvu näidanud Modera (+9,95%). Põhjuseks tõenäoliselt asjaolu, et ettevõte müügitulu on tänavu poolaastal märkimisväärselt kasvanud ning ettevõte on jõudnud ka väikesesse kasumisse. Kauplemiskäibeks kujunes 24 645 eurot.

Täna olid kõik kolm Balti börsiindeksit rohelises. Kõige suuremat tõusu näitas Riia börsiindeks (+0,71%), järgnes Tallinn (+0,45%). Kõige vähem tõusis Vilnius (+0,32%).

Loe edasi siit

The post Päev börsil: head tulemused viisid Modera tõusule appeared first on Modera.

Modera tulud kasvasid esimesel poolaastal 63 protsenti võrreldes eelmise aasta sama ajaga ja ulatusid 1,15 miljoni euroni.

Automüügitarkvara tootev Eesti ettevõte teenis 2022. esimese poolaastaga 21 000 eurot puhaskasumt eelmise aasta 306 000 euro suuruse kahjumi asemel.

Loe pikemalt Äripäevast

The post Modera kasvatas käivet ja jõudis kasumisse appeared first on Modera.

Kuni reedeni on võimalik märkida Tallinna börsi alternatiivturul First North noteeritud Modera aktsiaid, mida pakutakse lisaemissioonis börsi hinnale sarnase hinnaga. Uurime ettevõtte juhilt Raido Toonekurgilt, mis on suurimad ettevõttega seotud riskid ja võimalused.

Kuigi Modera on IPO käigus investoritele välja läinud eesmärgid täitnud, pole aktsia hind IPO inna ligidale tagasi jõudnud. Toonekurg usub, et tõus on alles ees ning lubab tulude mitmekordistamist ka järgnevateks aastateks.

Samuti tuleb juttu sellest, kas Modera võiks vaadata ühel hetkel ka Tallinna börsi põhinimekirja poole ning millised on tänased optsiooniprogrammid ettevõtte juhtfiguuridele. 

Saadet juhib investeerimisajakirjanik Indrek Mäe.

Originaalartikkel siin

The post Kuula: 12.04 Investoritund: Märkida Moderat või mitte? appeared first on Modera.

Modera tulud ulatusid 2023. aasta esimeses kvartalis 542 484 euroni, mis ületas eelmise aasta võrreldava perioodi tulusid 49 protsendi võrra, teatas alternatiivturu ettevõte börsile.

2023 a. esimese kvartali lõpuks on Modera automüügiplatvormi abil tehtud 73 900 auto müügitehingut kogusummas 2,44 miljardit eurot.

«Praeguseks on Modera platvormi kaudu tehinguni jõudnud 73 914 auto müük, mis on näiteks rohkem, kui müüdi eelmisel aastal uusi sõiduautosid Baltikumis. Oleme suutnud viimase kahe aasta jooksul stabiilselt kasvada 50 protsenti, mis arvestades turbulentseid aegu majanduses on väga tugev tulemus. Meie jätkuvat kasvu toetavad uued sihtturud. Modera esineb ja osaleb mai alguses Saksamaa ja Euroopa ühel suurimal erialaekspertide konverentsil Autosummit 2023 kõrvuti maailma juhtivate autotootjate ning tehnoloogia pakkujatega. Konverentsil osaleb üle 600 eriala eksperdi ning selle raames jagatakse infot värsketest trendidest ning sõlmitakse mitmeid koostöö kokkuleppeid,» kommenteeris Modera juhatuse esimees Raido Toonekurg.

Modera süsteemi kaudu on eri riikides müüdud üle 73 900 sõiduki, mille tehingute rahaline väärtus ulatub üle 2,44 miljardi euro. Eestis on ettevõte saavutanud 60 protsenti turuosa. Modera tooteid kasutavad Toyota, Volkswageni, Renault’, BMW, Kia, FIAT, Volvo, Mercedes-Benz maaletoojad ja edasimüüjad.

Originaalartikkel siin

The post Modera käive kasvas ligi 50 protsenti appeared first on Modera.

Euroopa Liidu üks suurimaid murelapsi on Eesti. Möödunud aastal moodustasid meil elektriautod uute autode müügist kõigest 3,4%. Miks me ei armasta keskkonnasäästlikke autosid?

Äike on Brüsselis müristanud ja taeva Euroopa kohal selgeks löönud – kaheteist aasta pärast saame uuena osta vaid selliseid sõiduautosid, mis ei tekita CO₂ heidet: elektriautosid ja tõenäoliselt ka sünteetilisi kütuseid kasutavaid sõidukeid.

Otsust tasub tõsiselt võtta, tegu on poliitikute garantiiga autotootjatele, mille tulemusena julgevad tootjad tulevikku miljardeid investeerida. Teisalt tähendab see aga ka autotööstuse õlgadele langenud vastutust. Pähkel, mis tuleb katki hammustada, on liitiumioonakude nappus. Kui seni on neid toodetud üksnes Hiinas, siis usun, et nüüd tuuakse tootmisüksused ka Euroopasse ja USA-sse.

Palju tõsisem ja laialdasem probleem on aga eurooplaste vähene huvi keskkonnasäästlike autode vastu. Elektriautode osakaal uute autode müügis oli mullu Euroopa Liidus 12% ja aastane kasv 3%. Seda on selgelt liiga vähe, et 2035. aastaks seatud eesmärki saavutada.

Sellisel juhul oleks 2032. aastaks elektriautode turu osakaal ainult 42%. Euroopa Liidu üks suurimaid murelapsi on Eesti – meil moodustasid elektriautod möödunud aastal uutest autodest kõigest 3,4%.

Miks kasvab elektriautode osakaal teoaeglusel?

Hiljuti toimus Delfi energeetikakonverents. Saal oli mõjukaid tulevikukujundajaid, ideid, lahendusi ja energiat täis. Peale esineja palvet anda märku neil, kellel on elektriauto, tõusis vaid mõni üksik käsi. Kes siis veel, kui mitte asjaosalised ise, võiks sõita elektriautoga?

Üks põhjus, miks eestlased elektriautodest eemale hoiavad, on puudulik laadimistaristu. Et seda ehitada, pole vaja teha midagi müstilist. Keskmiselt sõidetakse nädalas 200 kilomeetrit. See tähendab, et ühest laadimisest jätkub akut terveks nädalaks. Viiendik parklate parkimiskohti peaks olema varustatud elektriauto laadijatega.

Euroopa Liidu üks suurimaid murelapsi on Eesti. Siin moodustasid elektriautod möödunud aastal müüdud uutest autodest kõigest 3,4%.

Lähemal paaril aastal kummitab meid aga veel nõiaring. Kuna ei ole piisavalt elektriautosid, siis ei kiirustata taristut arendama, ja kuna ei ole taristut, siis ei osteta elektriautosid. Peame väga tempokalt laadimistaristut rajama hakkama, sest kasutusse läheb see tingimata. Milleks siis viivitada?

Teine ja vaat et olulisem kriteerium, miks uut autot ostes praegu veel elektriauto poole ei vaadata, on hind. Uue elektriauto hind on eurot. Tänavu hakkas riik maksma 5000 euro suurust elektriauto ostu toetust ehk auto, mis muidu maksis 50 000 eurot, maksab nüüd 45 000 eurot. Kui palju inimesi riik selle meetmega elektriautode turule juurde tõi? Ilmselt mitte liiga palju.

Parim näide on Norra, kus mullu moodustas elektriautode müük uute autode müügist juba koguni 80%.

Norras on nimelt eesmärk lõpetada uute sisepõlemismootoritega autode müük juba 2025. aastaks. Riigis loodi juba 2018. aastal elektriautode maksusoodustused, sealjuures kaotati 25% käibemaks. Samal aastal jõudis Nissan Leaf kõige müüdumate uute autode edetabeli tippu. Esimest korda osutus elektriauto aasta müüduimaks autoks.

Lisaks rakenduvad sisepõlemismootoriga autode ostmise puhul lisamaksud, mis muudab selle samaväärse baashinnaga elektriautost märgatavalt kallimaks. Norra poliitika võiks olla Eesti uuele valitsusele eeskujuks, lisaks peaks kehtima samad soodustused ka vesinik-, metanool- ja rohegaasi autodele.

Kolmas oluline komponent, mis hakkab eestlaste ostuotsusele mõju avaldama, on elektri hind. Kui varem oli elektri ning diislikütuse ja bensiini hinnavahe kolossaalne, siis nüüd on vahe väike. Kuna rahval pole tuleviku elektri hinna suhtes kindlust, siis ei julgeta end elektrist ka liigselt sõltuma panna. Kindlust ei anna juurde ka tänane seis Eesti energeetikas, kus tipukoormuste tootmisvõimsusi napib ja sõltuvus naaberriikidest süveneb. Puhast eestimaine elekter tooks ilmselgelt meie teedele ka uusi elektriautosid.

Teslade asemel

Kui Norra müüduim uus auto on praegu ligi 50 000 eurot maksev Tesla Model Y, siis Eesti keskklassil tuleb säärasest heaolust mõelda nagu neljarajalistest põhimaanteedest: unistada võib, aga ega sõidud seepärast tegemata jää. Kindlasti kiirendab elektriautode müügi kasvu lähema 2–5 aasta jooksul turule jõudvate uute elektriautode lisandumine. Need peaksid olema hinnalt odavamad ja parema sõiduulatusega. See viib 2026-2027. aastaks Euroopa uute autode turul elektriautode ostmise turuosa kasvu umbes 10 protsendini aastas, mis sisendaks usku, et 2035. aastaks jõutakse seatud eesmärgini.

Kuna kogu Euroopa ostujõud väheneb, siis võivad Euroopa keskklassile ulatada peagi abikäe Hiina elektriautode tootjad. Hiina autotööstus tegi viimase aastaga ülivägeva hüppe. Hoolimata rangetest ja ka tööstust pidurdavatest koroonameetmetest kahekordistus möödunud aasta novembri seisuga Euroopas Hiina päritolu elektrisõidukite müük.

Suures pildis on pool Euroopa automüügisalongidest välja sõitvaid uusi elektriautosid nüüd toodetud Hiinas. Suurimad Hiinast tulevate elektriautode importijad on Inglismaa ja Belgia. Hiina mudelite hinnavahe Euroopa ja Ameerika tootjatega on väga suur ning lisaks on hiinlased võtnud kasutusele hulganisti uuenduslikke digilahendusi.

Euroopa poolelt annab lootust Volkswageni hiljutine teade tulla 2026. aastal välja alla 25 000 euro maksva elektrimudeliga ID2ALL. Rertohõngulise, kuid samas ka futuristliku ID2-i kasuks räägib asjaolu, et see sarnaneb välimuselt Volkswagen Golfile, mis on Volkswageni läbi aegade müüduim mudel.

2035. aastal ei sõida kogu Euroopa elektriautodega

Sisepõlemismootoriga autod jäävad tänavapilti veel pikaks ajaks. Eestis müüakse igal aastal 20 t sõiduautot. Meie autoregistris on aga arvel 830 000 sõidukit, millest ehk 200 000 ei osale igapäevases liikluses.

Kõigi kasutuses olevate autodega võrreldes tuleb uusi autosid tänavatele lisaks 4–5% aastas. Nii et tegelikult on võimalik ka see, et 2034. aastal ostate sisepõlemismootoriga auto ja sõidate sellega veel kümme aastat.

Me oleme ühe suure protsessi alguses. Sisepõlemismootoriga autod on olnud kasutuses sada aastat ja nüüd minnakse elektrimootorite peale. Ja selleks ongi antud 12 aastat aega, et seda päriselt alustada.

Kui kommentaare lugeda, jääb mulje, justkui selle otsusega lõppeks maailm. Tegelikult on aga see tänuväärt otsus, mis loob eelduse ja kuulutab autonduses uue ajastu algust. Midagi erilist vaevalt et juhtub, harjumused muutuvad, elektriautost saab meile argipäeva kaaslane ja küllap ka truu sõber.

Loo autor on automüügi tarkvara ettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.

Originaalartikli leiad siit

The post Autoekspert uuele valitsusele: elektriautod on liiga kallid. Vajame Norra eeskujul maksusoodustusi appeared first on Modera.

Tänasest järgmise nädala reedeni toimub Eesti päritolu rahvusvahelise automüügitarkvarafirma Modera aktsiate teine avalik pakkumine, pakkumisele läheb vähemalt 120 000 aktsiat, ühe aktsia hind ulatub 4,5 euroni.

«Poolteist aastat tagasi toimunud börsile tulek andis meile korraliku hoo, selle mõju kestab tänaseni. Nüüd soovime astuda järgmise sammu ning kaasata täiendavat raha Skandinaavias laienemiseks,» märkis Modera juhatuse esimees Raido Toonekurg.

«Oleme oma varasemalt antud lubadused täitnud ja ületanud. Kui autoturg on paaril viimasel aastal langenud, siis meie oleme kasvanud – see näitab meie ärimudeli tugevust ning autotööstuse digitaliseerimise ja tõhusamaks muutumise vajadust,» ütles Toonekurg.

31. märtsil aktsionäride üldkoosolekul kinnitatud otsuse järgi läheb 3.-14. aprillini toimuvale avalikule pakkumisele kokku 120 000 Modera lihtaktsiat, täiendava huvi korral on emitendil õigus aktsiate arvu suurendada. Ühe aktsia hind on 4,5 eurot, pakkumise maht ulatub 540 000 euroni. Pakkumise tulemused plaanib ettevõte avalikustada 17. aprillil, uute emiteeritud aktsiate eeldatav esimene kauplemispäev Tallinna börsi alternatiivturul on 2. mail.

2021. aasta oktoobris toimunud Modera aktsiate esmane avalik pakkumine märgiti üle, ettevõte kaasas 1700 investorilt ligi kaks miljonit eurot. Modera muutis vabalt kaubeldavaks viiendiku oma aktsiatest ning otsustas kasutada aktsiate arvu suurendamise võimalust ja jaotada investoritele kavandatust enam, kokku 301 000 aktsiat.

Möödunud aastal saavutas Modera tulude 51 protsendi suuruse kasvu, ettevõtte tulud ulatusid 1,63 miljoni euroni. Käesoleva aasta märtsis teatas Modera, et saavutab kasumlikkuse varem kui planeeritud – järgmise aasta asemel käesoleva aasta lõpuks. Algselt plaanitud 635 000 eurose kahjumi asemel plaanib Modera käesolevaks aastaks 365 000 euro suurust kasumit. Samuti ületab ettevõte oma käibeprognoosi, mis hinnanguliselt jõuab aasta lõpuks 2,78 miljoni euroni.

Automüügi tarkvara ettevõtte Modera pakub tehnoloogilist platvormi, mille kaudu ühendatakse autotootjad, maaletooja, edasimüüjad ja kliendid. See võimaldab muuta automüügi digitaalseks ning jälgida kogu protsessi tehasest kliendini. Praeguseks tuleb Moderale jooksvat tarkvara renditulu 14 riigist.

Modera süsteemi kaudu on eri riikides müüdud üle 73 900 sõiduki, mille tehingute rahaline väärtus ulatub 2,44 miljardi euroni. Eestis on ettevõte saavutanud 60 protsendilise turuosa. Modera tooteid kasutavad Toyota, Volkswagen, Renault, BMW, Mini, Ford, Nissan, Kia, Fiat, Jaguar, Land Rover, Jeep, Volvo, Mazda ning Mercedes-Benzi maaletoojad ja edasimüüjad.

Originaalartikkel siin

The post Algas Modera aktsiate avalik pakkumine appeared first on Modera.

Alates tänasest on võimalik märkida automüügitarkvara arendava Modera aktsiaid.

Modera pakub avalikult kuni 120 000 aktsiat ning kui huvi on suur, on võimalik seda suurendada kuni 240 000 aktsiani. Pakutavate aktsiate hinnaks on 4,4 eurot, reedel sulgus aktsia hinnal 4,5 eurot.

Modera kavatseb pakkumise tulu kasutada tegevuse laiendamiseks ja tootearenduseks. Täpsemalt kasutatakse tulu uutel turgudel (ennekõike Skandinaavias, Austrias, Saksamaal ja Šveitsis) tegevuste arendamiseks ja uue toote arendamiseks, mis võimaldavad veelgi paremat kasutajakogemust, sealhulgas integratsiooni sihtturgudel ja uute klientide tarbeks.

Pakkumise eeldatav tulu on ligikaudu 540 000 eurot, ülemärkimise puhul pakkumise mahu suurendamise korral kuni 1 080 000 eurot.

Pakkumisperiood, mille jooksul on võimalik aktsiaid märkida, algab täna, 3. aprillil kell 10:00 ning lõppeb 14. aprillil 2023 kell 16:00.

Modera otsustab aktsiate jaotamiseoma äranägemise järgi pärast pakkumisperioodi lõppu hiljemalt 17. aprillil 2023 või sellele lähedasel kuupäeval. Jaotamisel koheldakse kõiki investoreid samade asjaolude juures võrdselt, kuid Modera jätab endale õiguse eelistada Modera juhtkonda, töötajaid, kliente, olemasolevaid investoreid ja/või investoreid kelle märkimiskorralduse tehingu summa ületab 30 000 eurot.

„Tegemist on planeeritud kaasamisega – oleme poolteist aastat tagasi börsile tulles antud lubadused täitnud ja ületanud ning nüüd on aeg teha teine kaasamine eesmärgiga laiendada oma tegevust välisturgudel,“ märkis Modera juhatuse esimees Raido Toonekurg märtsi lõpus.

Raha kaasamisel plaanivad juhi sõnul osaleda ettevõtte juhid ning suuremad aktsionärid. Huvi osaleda on näidanud üles ka mitmed suuremad aktsionärid, kuna jooksvalt pole turult võimalik soovitud kogust Modera aktsiaid osta, ütles Toonekurg.

Originaalartikkel siin

The post Börsifirma Modera pakub investoritele uusi aktsiaid appeared first on Modera.