Just nii veendunud investeerimissoovituse andis oktoobris Tallinna börsile jõudva Eesti automüügi tarkvarafirma AS Modera tegevjuht Raido Toonekurg. Geeniusele vaatavad ettevõtte majandusaasta aruandest vastu aga immateriaalse vara hüppeline kasv, raske koroona-aasta ning töötukassalt saadud abi.

Pilk Modera viimastele majandusaasta aruannetele näitab, et ettevõttel on bilansis 3,65 miljonit eurot immateriaalset põhivara, mis moodustab lõviosa kõigist tulevase börsifirma varadest. Kuna Modera tuluallikateks on rentida oma tarkvara automüüjatele ja teistele partneritele ning kiirendada seeläbi oluliselt automüügi protsessi, on bilansis nimetatud real tegemist tarkvaraga.

Seejuures on Modera oma tarkvara viimase kahe aasta jooksul oluliselt üles hinnanud. Veel 2018. aastal oli selle väärtus 2,79 miljonit eurot. See tähendab, et kahe aastaga on tarkvara väärtus 30 protsenti kerkinud. “Väärtuse kasv tuleb reaalsetest vahepeal läbiviidud arendustöödest, oleme arendustiimi kulud bilanssi võtnud,” põhjendas Modera finantsjuht Aleks Mürisep varade väärtuse hüppelist tõusu. “Viimast aastaaruannet auditeeris Grant Thornton,” viitas ta sellele, et varade väärtuse kasv on kontrollitud ning neid on õiglaselt hinnatud.

Raske koroona-aasta

Ühtlasi vaatab Modera kasumiaruandest vastu, et kui 2019. aastal teeniti 662 190 eurot müügitulu, siis eelmisel aastal oli see väiksem — 659 379 eurot. “Jah, meie käive langes, kuna klientide tellimused kadusid ära ning autosid ei saanud maailmas toota,” viitas Toonekurg koroona-aasta mõjudele. “Automüüjate käive kukkus 80–90 protsenti,” lisas ta.

Sellegipoolest selgub majandusaasta aruannetest, et käive oli languses juba enne koroonakriisi tulekut. 2018. aastal teeniti 745 199 eurot müügitulu, mis tähendab, et aasta hiljem, kuid sama palju enne koroonat, oli käibenumber kahanenud 11 protsenti.Seda, et koroona-aasta läks raskelt, näitab ka fakt, et 2020. aastal kvalifitseerus Modera töötukassa Covid-19 meetmele. Kokku on riigilt saadud toetust 21 408 eurot. “See ei olnud üleüldse oluline komponent meie kasumireal ning tulude kasv katab kõik kulud,” kinnitas Mürisep, viidates sellele, et ettevõte saanuks ka ilma selleta kenasti hakkama. 2020. aruande aasta kasumiks kujunes Moderal 67 763 eurot.

Innovatsioon autokaubanduses

Tallinna börsi alternatiivturult First North hetkel noteerimist taotlev Modera kavatseb investorite raha kasutada välisturgudele laienemiseks. “Tahame liikuda uutele turgudele ning muuta oma toode seal niivõrd kasutatavaks, et uued kliendid liituvad kiiresti ja meeleldi,” kirjelda Toonekurg ettevõtte suurt plaani.Modera müügidirektori Janek Prümmeli sõnul on tulevase börsifirma eesmärk teha protsess kliendile autoostu päringust kuni auto kättesaamiseni võimalikult kiireks, lihtsaks ja mugavaks. “Klient saab oma pakkumise meie toote abil väga kiiresti kätte,” sekundeeris talle Toonekurg.

Modera pakkumine

Suunatud alates oktoobris Eesti jae- ja institutsionaalsetele investoritele
Raha kaasatakse laienemiseks Skaninaavia ja Kesk-Euroopa turgudele
Eesmärk on kasvada Läänemere piirkonnas TOP3 tegijaks oma valdkonnas
Väärtpaberit defineeritakse kasvuaktsiana

Nimekamad kliendid: Moller Auto, Veho, BMW, Volkswagen, Toyota, Hyndai, Volvo ja Mercedes
Lihtsustatult — täna kogutakse pakkumise tegemiseks vajalik informatsioon erinevatesse Exceli kaustadesse, kuid Modera loodava tarkvara eesmärk on see protsess digitaliseerida ehk info liikumine nende failide vahel digitaliseerida. “Käsitööd jääb oluliselt vähemaks,” kinnitas Toonekurg.

Oma klientidena näeb Modera kõiki autode maaletoojaid. “ELKE Auto ja Amserv on mõned näited edasimüüjatest,” tõi Prümmel välja.Peamised konkurendid on Moderal Saksamaal ja Itaalias. “Aga me pole nendega veel kokku puutunud, sest turud on siiani olnud erinevad, kindlasti tulevikus jõuame,” kinnitas Toonekurg. Praegu on nende suurimaks turuks Baltikum.

Loe täispikkuses lugu siit – https://rikas.geenius.ee/eksklusiiv/muuge-uks-lhv-aktsia-maha-ja-ostke-moderat/

The post “Müüge üks LHV aktsia maha ja ostke Moderat” appeared first on Modera.

„Oleme kasvanud Baltikumis turuliidriks, nüüd soovime teha järgmise sammu ning võtta lähimate aastate jooksul TOP3 positsioon juba laiemalt Läänemere piirkonnas,“ märkis Modera juhatuse liige Raido Toonekurg.

„Autotööstus on täna suurte muutuste keerises ning lisaks rohepöördele tuleb ära teha digipööre – andmete kogumine ja töötlus tuleb viia digitaalseks ning ühendada üheks tervikuks online ja offline autode müük,“ lausus Toonekurg.

Modera loodud digilahendus ühendab omavahel autotootja, maaletooja, edasimüüja ja kliendi. Modera kliendihaldustarkvara sobib kõikidele automüüjatele ja aitab neil senisest rohkem ja lihtsamalt autosid müüa.

Modera süsteemi kaudu on eri riikides müüdud ligi 25 000 sõidukit, mille tehingute rahaline väärtus ulatub üle 600 miljoni euro. Eestis on ettevõte saavutanud 60% turuosa. Modera tooteid kasutavad Toyota, Volkswageni, Renault’, BMW, Kia, Hyundai, Volvo, Mercedes-Benz maaletoojad ja edasimüüjad. Moderat nõustab advokaadibüroo Ellex Raidla.

Loe originaalartiklit siit – https://arileht.delfi.ee/artikkel/94627791/alternatiivbors-saab-taiendust-eesti-paritolu-tarkvarafirma-tuleb-borsile

The post Alternatiivbörs saab täiendust. Eesti päritolu tarkvarafirma tuleb börsile appeared first on Modera.

Ettevõte kaasab raha uutele turgudele laienemiseks ja uute toodete arendamiseks.

Balti riikidest välja kasvanud ja Ukrainas tarkvara arendava kompanii uuteks turgudeks on Kesk-Euroopa ja Skandinaavia. Praegu on konkreetsemalt fookuses Poola ja Ukraina ning edasi Tšehhi ja Slovakkia.

Tootearenduses on automüügilahendus valmis, aga sinna integreeritakse mitmesugused liisingu- ja kindlustuspakkujad ning autoportaalid, rääkis ettevõtte juhatuse esimees Raido Toonekurg. 

Modera saab tulu tarkvara kasutamise eest automüüjatelt. Kodulehtedel on kuutasu, müügiprogrammil oleneb tasu kasutajate arvust.

Selle aasta käive on umbes miljon eurot. 60 protsenti tuleb litsentside renditulust ja umbes 40 protsenti projektidest. Kui renditulu kasvab, siis teine komponent kahaneb, kuid absoluutsummades kasvab.

«Plaanime välja lasta 1-2 miljoni euro väärtuses aktsiaid ja viia ettevõtte Tallinna börsi alternatiivturule,» lausus Toonekurg. «Mulle tundus, et me sobime sinna kasvuettevõttena, kellel on reaalsed kliendid ja käibed. Paljud sõbrad-tuttavad on ka küsinud, et kas saaks investeerida.»

Tema sõnul ei kipu nad pakkumisel hinnaga kosmosesse minema. «Me pigem ei läinud aktsia hinnakujundusega ahneks,» lausus ta, kuigi veel ei saa konkreetsemalt pakkumistingimustest rääkida. «Viimasel paaril aastal oleme ise natuke odavamalt raha kaasanud.»

Pakkumisele tuleb umbes 20 protsenti aktsiatest. Müümas pole senised aktsionärid, vaid välja lastakse uued aktsiad ja raha jääb ettevõttesse.

Suuremad omanikud on ettevõtte asutaja Siim Vips, kellel on veidi alla poole aktsiatest. Raido Toonekurg on suuruselt teine aktsionär umbes 14 protsendiga. Kolmandal kohal on müügijuht Janek Prümmel viie protsendiga.

Rahavoo mõttes on aastane rahapõletamine suurusjärgus 300 000 eurot. Ettevõte plaanib kasumlikuks muutuda 2024. aastal.

Pakkumine on fokuseeritud Eesti investoritele ja seda korraldab LHV.

Loe originaalartiklit siit – https://investor.postimees.ee/7341929/tallinna-borsi-alternatiivturg-voib-saada-uue-aktsiaga-taiendust

The post Tallinna börs hakkab arutama Modera lubamist börsi alternatiivturule. appeared first on Modera.

Viimasel ajal võib alatihti lugeda, kuidas erinevad riigid keelavad fossiilkütustega autode müügi ära. Paljud inimesed ei jõua ilmselt enam jälgidagi, mis aastal mõni riik joone vahele tõmbab. Või ka seda, millest täpsemalt räägitakse ja mida see tähendab.

Mis siis tegelikult toimub?

Tegelikult võideldakse kliimasoojenemise vastu ka autode madalama CO2 heitme kaudu ning nähakse, et elektril ning muudel alternatiivsetel kütustel sõitvad autod on üks pääsetee. Keelustama hakatakse uute autode registreerimist, mis ei ole elektri- või vesinikautod.
Keelustamiseni jääb veel pikk tee

Üks peamisi elektriautode riike Norra on rääkinud aastast 2025, ent kui meedia selle niimoodi välja ütles, kostsid poliitikud, et ajakirjandus on valesti aru saanud. Tegelikult räägitavat pigem nn fossiilautode kasutamise vähendamisest ning seatakse eesmärk, kui suur võiks olla 2025. aastaks elektriautode kasutusmäär.

Saksamaa, Rootsi ja Holland kavatseb uute bensiini- ja diiselmootoriga autode müügi keelata 2030, Suurbritannia 2035 ning Prantsusmaa 2040. See on praeguste poliitikute nägemus ja tähtajad on kaugel. Keeruliste eesmärkide täitmisel oleme ikka näinud, kui lihtne on eesmärke aasta või paari kaupa edasi lükata. Aeg annab arutust, kuid pigem juhtuvad need asjad hiljem kui varem.

Kui te praegu ostate auto ja otsustate valida tüüpilise liisinguperioodi, siis see saab läbi aastal 2026. Selleks ajaks pole autoturul miskit eluliselt muutunud.

Raido Toonekurg

Tänavu esimesel poolaastal müüdi Euroopa Liidus 5 361 857 uut sõiduautot ning neist 356 469 ehk 6,6% olid elektriautod. Aasta varem ehk 2020 esimesel poolaastal müüdi 4 281 618 sõiduautot ning neist 155 276 ehk 3,6% olid elektriautod. Seega võitsid elektriautod juurde 3% turuosa.

Kui järgnevatel aastatel jätkub kasv näiteks nii, et turuosa kerkib 5% aastas, siis oleks 2025. aasta lõpuks uutena müüdavate autodest ligi 27% elektriautod. Kui elektriautode kasvukiirus suureneb, siis ilmselt võiks 2025. aastaks Euroopa Liidus müüdavatest autodest olla maksimaalselt 1/3 elektriautod. Sisepõlemismootoriga autode keelustamiseni jääb seega veel pikk tee minna.

Kuidas valida autot aastal 2021?

Tavaliselt kasutab Eesti inimene autot umbes viis aastat tulenevalt väljakujunenud liisinguperioodi pikkusest. Kui te praegu ostate auto ja otsustate valida tüüpilise liisinguperioodi, siis see saab läbi aasta 2026. Selleks ajaks pole autoturul miskit eluliselt muutunud. Poliitikud on kindlasti hakanud rohkem rääkima rohepöördest ja fossiilset kütust tarvitava mootoriga autode keelustamisest, aga tegudeni pole veel kuskil jõutud.

Samas tasub arvestada nii personaalseid, emotsionaalseid kui ratsionaalseid argumente. Kui teid saadavad mõtted, et soovite aidata kaasa kliimasoojenemise pidurdamisele ning osta/kasutada elektriautot, siis see on kindlasti väga hea mõte.

Teisalt tasuks läbi mõelda ka lihtne küsimus, kas kodus või töökoha juures on võimalus autot lihtsasti laadida. Läbi tasub käia seegi, millised on tavapärased pikemad sõidud ning kuidas on need distantsid laadimisvõimalustega kaetud. Ühtlasi tasub meelepärase elektriauto sõiduulatusega tutvudes automüüjalt küsida ka seda, kuidas väheneb ulatus näiteks kiirteel või jahedama ilmaga sõites. Kõik see annab hea taustainfo.

Minu kolm ennustust

Ratsionaalseid argumente, miks karta diisel- või bensiinimootoriga auto soetamist, praegu ei ole. Turumuutused võtavad oma aja ning regulaatorid peavad turujõuga arvestama.

Kui tahad olla eriti kindel, et sul ei teki viie aasta pärast oma auto realiseerimisega probleeme, siis vali usaldusväärne automüüja ja võta temalt fikseeritud tagasiostu hind, mis on liisinglepingu puhul tavapärane. Sel juhul ei pea ka muretsema, mida autoga pärast teha.

Minu kolm ennustust, mis Euroopa sõiduautode turul juhtub, on järgmised:

1. Esiteks: elektriautod saavutavad domineeriva turuosa järgneva 7–10 aasta jooksul.
2. Teiseks: lähemad seitse aastat domineerivad hübriidid, pistikhübriidid ja bensiinimootorid.
3. Ja kolmandaks: diiselmootoriga autod on müügis veel kuni 10 aastat, kuid väheneva turuosaga, ning neid tasub soetada selleks, et rariteedina säilitada.

Kokkuvõtvalt tasub ka praeguses muutuvas automaalimas autot ostes lähtuda nii ratsionaalsetest kui emotsionaalsetest kaalutlustest. Aeg muutub kiiresti, kuid mitte nii kiiresti, et see mõjutaks sinu tänast autoostu.

Head otsustamist ning ärgem mõelgem üle!

Loe pikemalt Äripäeva veebist: https://www.aripaev.ee/arvamused/2021/09/05/pikaaegne-automuuja-kuidas-valida-praegu-autot-kui-koik-keelatakse-kohe-ara

The post Pikaaegne automüüja: kuidas valida praegu autot, kui “kõik keelatakse kohe ära”? appeared first on Modera.

Automüügiplatvorm Modera kaasas oma praegustelt ja uutelt investoritelt 740 000 eurot kapitali ning koos varasemate investeeringutega on Modera kaasanud üle 3 miljoni euro. Kapitali kaasamise ringis osalesid Modera juhtfiguurid Siim Vips ja Raido Toonekurg ning investoritest adCashi asutaja Thomas Padovani, digitaalagentuuri Mirum asutaja Robin Bade, TextMagic-u omanik Priit Vaikmaa ning Siim Viidu, kes igapäevaselt tegutseb Twilio tarkvara arenduse juhina. Siim Viidu liitub ka Modera nõukoguga.

”Meil on väga hea meel, et meie senised ja uued investorid usuvad meie valitud arengusse ning panustavad sellesse nii raha kui nõuga. Eriti olulise tähtsusega on Siim Viidu liitumine, mis toob täiendavaid tehnoloogia teadmisi” märkis Raido Toonekurg. ”Modera lähiaja plaanid on lisaks olemasolevatele turgudele Baltikumis, Ukrainas ja Nordicu riikides liikuda uutele turgudele ning tuua turule täiendavaid tooteid, mis aitavad automüüki paremini digitaliseerida. Kindlasti on COVID viiruse aeg toonud mitmeid arenguid 3-4 aastat ettepoole ning näeme oma sektoris tõsist nõudluse kasvu klientide ja koostööpartnerite poolelt. Kõige sellega kaasas käimiseks ongi raha kaasamine vajalik ning aasta teises pooles näeme ette suuremat raha kaasamise vooru, kus me ei välista ka avalikku raha kaasamise võimalust.”

Modera automüügiplatvormi kasutavad üle 30 -ne kaubamärgi esindajad rohkem kui kümnes riigis. 2021 aastal ületab Modera platvormil tehtavate tehingute arv 1 miljardi piiri. Tooteplatvormi arendusse on aja jooksul investeeritud üle 3,5 miljoni euro.

Kogu auto sektori tarkvara valdkonnas nähakse kiiret kasvu, kus mahud maailmas peaksid tõusma praeguselt 16,9 miljardilt dollarilt 60´le miljardile dollarile aastaks 2025.

Modera investorite ringi kuuluvad läbi oma ettevõtete Siim Vips, Raido Toonekurg, Janek Prümmel, Kristjan Vaga, Robin Bade (nõukogu esimees), Siim Viidu (nõukogu liige), Thomas Padovani, Priit Vaikmaa, Tõnu Soodla, Hannes Tamjärv.

Loe täispikkuses artiklid Geeniuse portaalist: https://digipro.geenius.ee/rubriik/uudis/raha-kaasanud-eesti-automuugi-platvorm-modera-puuab-miljardit/

The post Äsja raha kaasanud Eesti automüügi platvorm Modera püüab miljardit appeared first on Modera.

Aastaks 2030 liigub raha autoäris betoonist ja klaasist juhtmetesse ja pilve, kirjutab ASi Modera juhatuse liige Raido Toonekurg. Ilmselt on enamik jae-ja hulgikaupmehi saanud aru, et nende äri muutub lähiaastatel väga arvestavalt.

Kui Eesti juhtivate jaekaupmeeste poodides kasutab keskmiselt juba 40% klientidest iseteeninduskassat ning paremates poodides ulatub iseteeninduskassade kasutamise osakaal 70%ni, siis see näitab, et tarbija käitumine on selgelt muutunud, võrreldes viie aasta taguse ajaga. Arvestavalt on kasvanud e-kaubanduse osakaal jaekaubanduses, kuigi osakaal on absoluutnumbrites veel väike.

33 miljardit ümberõppeks

Hiljuti IBM Institute of Business Value tehtud autosektori juhtide uuring “Automotive 2030” algas
tõdemusega, et 100 aastat toimunud ärimudel – tooda, müü ja teeninda autosid – on läbi saamas. Kiired muutused tarbijakäitumises ning stakeholder’ite ja normide surve toob muutused kiiremini kohale, kui oleme arvestanud.

Mida sellega toime tulemiseks peavad tegema autosektori ettevõtted, et ellu jääda ja olla edukas?
Kuidas autoettevõtted peavad arenema, et tegutseda ja uueneda, olles sarnased
tehnoloogiaettevõtetega, kelle äri on seotud andmete ja tehnoloogiaga?

Uuringus osalenud enam 1500 autoettevõtte juhist pooled hindasid, et edaspidi ellu jäämiseks või turul püsimiseks on neil vaja ettevõtte digitaalset uuestisündi. Samuti on jõutud numbrini 33 miljardit dollarit, mis kulub kogu sektoris tegutsevate inimeste digitaalseks ümberõppeks järgneva 10 aasta jooksul.

33 miljardit dollarit on muidugi väga suur number ja ilmselt natuke hoomamatu. Proovides tulla jalgupidi maa peale, siis mida see võiks tähendada kohalikele ettevõtjatele.

Esiteks järgneva viie aasta jooksul suurenevad kohalike autoettevõtjate kulud tehnoloogiasse 5– 50 korda. Keeruline on anda täpset hinnangut, kuid ettevõtjad peavad hakkama arvestama nii tehnoloogiainvesteeringute suurendamise kui ka tehnoloogiapakkujate teenustele kuluvate kulutuste kasvuga.

Enam ei ole tehnoloogiainvesteeringud kord aastas eelarvesse raiutav kindel summa, vaid see on ettevõttele ellujäämiseks kriitiline valdkond, mida tuleb jooksvalt (näiteks kord kvartalis) üle vaadata ja vajadusel kiiresti suurendada, kui ei taha jääda perroonile seisma ning vaadata mööda kihutanud rongi tagatulesid.

Mõtteviisi muutus

Kõige keerulisem on ilmselt liikuda tehnoloogia investeeringutes uude mõttemaailma, et see ei ole ainult IT kulurida eelarves, vaid ärikriitiline valdkond. Seda näitlikustades meenuvad kaks sõpra. Üks on suure jaeketi arendusjuht ning harjunud projekte fikseerima eelarve ja tulemiga. Teine sõber on ühe IT- arendusettevõtte omanik, kelle klientideks rahvusvahelised ettevõtted, kes tellivad jooksvalt ning tasuvad kulutatud tundide eest.

Ma ise olen olnud esimese lähenemise pooldaja, kuid tänaseks olen aru saanud, et teise lähenemise pooldajad saavad digitaliseeruvas maailmas kiiremini ja efektiivsemalt edasi. Ettevõtjatel tasub hakata harjuma mõttega, et tehnoloogiale hakkab kuluma arvestavalt rohkem raha, kui tahad olla edukas. Samas ainult rahast ei piisa, vaid pead olema ka piisavalt nutikas, et panna tehnoloogiainvesteeringud oma põhiäri õiges suunas vedama.

Uuringu tulemused näitavad, et juba praegu mõjutab ettevõtte tulemusi tehnoloogiline edu konkurentide ees.

Lisandub digitaalne kogemus

Samas ei kao olemasolev automüügi infrastruktuur mitte kuhugi. Endiselt jäävad kohad, kus klient soovib autoga tutvuda, teha proovisõitu ning käia teeninduses. Muutunud tarbijaeelistuses peavad automüüjad suutma pakkuda lisaks parimale klienditeenindusele müügisaalis ja teeninduses ka parimat teenindust virtuaalsetes kokkupuutepunktides.

Näiteks koduleht ning väga heal tasemel auto konfiguraator, samuti sotsiaalmeedia platvormid, mida klient eelistab kasutada. Kui tarbija soovib suhelda Messengeris, siis peab hea klienditeenindaja suutma temaga selles kanalis suhelda.

Üleminek virtuaalsest keskkonnast füüsilisse tuleb viia klientide jaoks tajumatuks. Konkreetsemaks minnes – kui klient on klikkinud Facebookis uue atraktiivse automudeli reklaamile ning konfigureerinud endale sobiva auto ning online ́is ka registreerinud endale sobiva proovisõidu aja, siis jõudes salongi, peaks müügikonsultant suutma juba käsitleda kliendi konfigureeritud autot, mitte hakkama pakkuma suvalist pikalt laos seisnud masinat.

Loe pikemalt Äripäeva veebist: https://www.aripaev.ee/arvamused/2020/11/25/raido-toonekurg-100aastase-autoarimudeli-lopp-paistab

The post 100aastase autoärimudeli lõpp paistab appeared first on Modera.

Viimased 12 aastat Eesti ühte kiiremini kasvanud autoettevõtet Autoforte juhtinud Raido Toonekurg alustab 1.oktoobrist automüügiplatvormi Modera tegevjuhina.

Modera on Baltikumi juhtiv automüügiga tegelevatele ettevõtele suunatud platvorm. Modera lahendusi kasutavad Baltikumi TOP 10´st brändist juba pooled turuosalised. 

Modera platvormil on tooted automüügifirmadele alates autodiileri kodulehe ja müügimeeskonna töövahenditest (WEBFRONT ning SALESFRONT) kuni autode maaletooja lao- ning tellimusprogrammideni ning ka lahendused autotootjatele ja kasutatud autode müüjatele (TRADE IN). Kogu platvorm toimib nn SaaS ehk Software as service põhimõttel. Lisaks Baltikumile tegutseb Modera ka Norras, kus koostöös Incadeaga arendatakse automüügi e-commerce platvormi. Samuti ollakse esindatud Austraalias,Ukrainas, Uus-Meremaal ning Indoneesias.

“Näeme järgneval 3 aastal Moderale väga kiiret arengut. Oleme panustanud viimaste aastate jooksul tõsiselt tootearendusse, et automüügi ahela erinevad osapooled saaksid meie platvormi kasutada –  alustades kohalikest edasimüüjatest kuni rahvusvaheliste automüüjate ja importöörideni. Praeguseks on Modera tooteplatvormil esindatud 30 autobrandi läbi erinevate autoesinduste.  Sel aastal alanud COVID puhang on andnud autosektorisse väga selge signaali digitaliseerumise vajalikkusest, ” sõnas Raido Toonekurg. Viimase 2 aasta investeering tootearendusse ületab 1 miljoni euro piiri. ”Oleme hetkel Baltikumis oma valdkonna turuliidrid ning plaanime liikuda edasi ning jõuda EMEA piirkonna tipptegijate hulka!” 

Modera meeskonda koosneb oma ala tippudest ning ettevõtte osanike ringi kuuluvad läbi oma ettevõtete Siim Vips, Janek Prümmel, Hannes Tamjärv, Thomas Badovani, Raido Toonekurg, Robin Bade, Priit Vaikmaa. Tugev ja visooniga meeskond ja omanike ring tagab ettevõttele jätkusuutliku arengu. 3-5 aasta perspektiivis ei välista Modera ka võlakirja emmissiooni Tallinna Börsil. 

Loe pikemalt Äripäeva veebist: https://www.aripaev.ee/uudised/2020/10/07/toonekurg-vahetas-autopoed-platvormi-vastu

The post Raido Toonekurg alustas digitaalse automüügiplatvormi Modera tegevjuhina appeared first on Modera.